Teele & Sass

Kihlusime Teelega jaanuaris, külmas ja lumises Haapsalus. Hakkasime üsna kiirelt ka pulmade korraldamise peale mõtlema, ning Internetis surfates (seda tegi peamiselt Teele, mitte mina - ausalt!) saime aru, et vähem kui aastaga pulma korraldada ei ole mitte mingil juhul võimalik. Samuti jäi tugevalt mulje, et kõik peab olema viimse detailini läbi mõeldud, et oleks üldse mingit lootust, et pulm õnnestub.

Meile meeldis algusest peale teha veidi vähem traditsiooniline pulm - eelistasime mõlemad sügispulma. Aga kuna Internet tegi meile täiesti selgeks, et poole aastaga pulma ei korralda ning samas üle pooleteise aasta oodata tundus pisut kaua, siis leppisime mõttega, et tuleb siiski klassikaline suvine pulm järgmisel aastal.

Kuna meil puudus arusaam, kui suur ettevõtmine pulma korraldamine on ning millist hinnalipikut oodata, siis hakkasime igaks juhuks kiiremas korras kõikvõimalikele teenusepakkujatele e-kirju saatma. Valisime välja suurema osa järgneva suve nädalavahetuste kuupäevi ning samasse aastasse valisime igaks juhuks ühe kuupäeva - 11. september. See sai valitud pigem üsna juhuslikult - numbrite kombinatsioon tundus kena ning kuupäev oli sügisel nagu meile meeldis.

Kui vastused hakkasid saabuma, siis peaaegu mitte ühelgi pakkujal ei olnud kõiki küsitud kuupäevi saadaval. Küll aga oli üks kuupäev, mis oli pea kõigil - 11. september. Vaikselt hakkasime harjutama end mõttega teha midagi, mis väidetavalt on täiesti hullumeelne - korraldada pulm kõigest poole aastaga! Lõpuks tegimegi selle otsuse ära, ning kui paar päeva hiljem teatrietenduse esimesed sõnad olid “On 11. september”, saime aru, et see on märk kõrgemalt ning meie otsus on õige.

Asukoha mõttes olid meil esialgu valikus kõik klassikalised variandid - mõisad, küünid, lossid ja muud peopaigad üle Eesti. Aga tunnetasime, et need ei ole meie maitse, sest tegelikult meeldis meile idee linnapulmast - taaskord pigem ebatraditsiooniline variant. Lõpuks otsustasime korraldada laulatuse vanalinnas, Lee restoranis, ning pulmapeo Kai Kunstigaleriis Noblessneris. Kusjuures, need otsused said lõplikult langetatud kõigest paar kuud enne pulmapäeva.

Fotograafi valikuga kulges sarnaselt - kuigi Eestis on palju väga häid pulmafotograafe, siis ükski polnud päris meie maitse. Aga lõpuks leidsime soovituste kaudu Maidu ning saime aru, et just tema peab meie pulma jäädvustama. Kui fotograaf oli valitud, pidime otsustama, kus ilupilte teha. Kuigi otsustasime kindlalt linnapulma kasuks, siis mõtlesime, et neid võiks teha kuskil looduses, männipuude vahel. Eks seda mõjutas tugevalt ka asjaolu, et Maidu kollektsioonis oli väga palju superägedaid pulmapilte pruutpaaridest metsas, põldudel ning mujal looduses.

Kuna me soovisime pulmapäeval esimest korda kohtuda alles laulatusel, siis oli ainuke variant pildistada peale laulatust. Kuid sellega esines probleem - teadupärast ei ole Tallinna vanalinna ja Noblessneri vahel ühtegi männimetsa! Arutasime Maiduga erinevaid rohkem ja vähem realistlikke logistilisi võimalusi, sh. varianti teha ilupildid üldse mõnel muul päeval. Lõpuks aga saime aru, et peame sellest kinnisideedest lahti laskma ning usaldasime pildistamise asukohtade valiku täielikult Maidu kätesse. Õnneks on Mait nii hea fotograaf, et tegelikult ei olegi üldse vahet, kus ta pildistab - ta suudab ikka üles leida need kõige lahedamad nurgad ning tulemus on igal juhul superäge. Meie igal juhul jäime oma linnapulma piltidega ülirahule!

Oma kogemusest õppisime, et kuigi Internetis öeldakse igasugu asju, siis hea pulma korraldamine ei pea kindlasti võtma aasta või rohkem (kuigi südasuvised kuupäevad seavad kindlasti rohkem piiranguid). Ning kui ise kontrollist lahti lasta ja mitte ajada taga perfektsust ning anda pulmale võimalus ka ennast üllatada, siis lõpuks ongi kõik perfektne! Lisaks aitab “lahti laskmine” ka stressi maandada - Teele näiteks käis kaks päeva enne pulmi kolleegidega restoranis, ning kui töökaaslased kuulsid, et tal on pulmani kaks päeva, olid nad surmani üllatunud, et ta on õhtul nendega veini joomas ja mitte paaniliselt viimase minuti korraldustega tegelemas!

Tagantjärgi igal juhul tundub, et kõik läks nii lihtsalt, sujuvalt ja loogiliselt. Oli see ju absoluutselt kõige ägedam päev, ning kõik langetatud otsused olid lõpuks õiged, seega ilmselgelt on pulma korraldamine poole aastaga imelihtne - tuleb lihtsalt ise uskuda.